Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse
religioonil on ka oma sfäär olemas
Neuroloogia: osa religioonist, religioossetest tunnetest on meile sünnipäraselt kaasa antud.
Võimekus usuks on meile teatud osas bioloogiliselt ette antud.
On inimkogemusi, mis on kultuuriülesed. (Kultuurideülese kohta võime oletada, et see on
bioloogilist algupära, mitte inimeste konstrueeritud.)
Igas kultuuris on neid, kellel on kogemusi kohtumisest vaimolenditega (kogemuse sisu
määrab juba kultuur). Kogemused selgeltnägemisest, telepaatiast ja paranormaalsest.
Religiooni etteantust kinnitab ka vajadus mõtestatuse järele: põhjus-tagajärje seoste
loomine ka sinna, kus neid tegelikult ei ole. Religioonid pakuvad sellist
tähendusraamistikku, milles elu on mõttekas.
Kuidas religioon toimib?
Primaarne sotsiaalne reaalsus inimeste poolt loodud, st objektiivselt olemas, ette antud,
eksisteerib sõltumatult indiviidist.
Sekundaarne sotsiaalne reaalsus primaarse sotsiaalse reaalsuse esitus.
annaabi.ee 
