Salvador Dali
paranoia kriitilise meetodi, mis ,, baseerub assotsiatsioonide ja
hallutsinatsioonide kriitilisel ja süstemaatilisel objektiviseerimisel ,, . Dali süvenes
paranoilistesse luuludesse, püüdes sisse elada vaimuhaigete maailma. Samal
ajal tuli aga säilitada kriitiline analüüsivõime, mida Dali on formuleerinud talle
omase paradoksaalse sisuga fraasi kaudu: ,, Minu ja hullumeelse ainus vahe
seisneb selles, et mina pole hull. ,, . Paranoikute maailmapilt on kahestunud:
peale esemete ja nähtuste tegeliku tähenduse näevad nad vastavalt oma
kinnisideele veel lisatähendusi. Dali võttis seda fenomeni bukvalistlikult ning
maalis terve rea topeltkujutisi, mida vaataja, vahetades tajutava pildi foone, võib
interpreteerida mitmeti. Tuntumad nendest maalidest on ,, Nähtamatu Voltaire´i
büst ,, , kus võib näha kord Voltaire´i nägu, kord kahte vanaaegsetes
kostüümides teenijannat.