SEMIOOTIKA AJALUGU II
representatsioonis (Oidipus).
Nii perekondlikus kui analüütilises vormis on Oidipus oma olemuselt repressiooni aparaat, mis on
suunatud soovide masinate vastu, ja mitte mingil juhul mitteteadvuse enda sünnitis.
Oidipus on mitteteadvuse jõudude kõrvalekaldumise invariant, mis eksisteerib kapitalistlikus
maailmas kõikjal. Seksuaalsus aga ei ole taandatav "väikese perekonnasaladuseni".
Psühhoosis mõistis psühhoanalüüs vaid "paranoidaalset" liini, mis viib oidipaalse kastratsiooni jmt-
ni, kõikide repressiivaparaatide injektsioonini mitteteadvusesse. Kuid tema eest jäi varju
"skisofreeniline" liin, mis läbib mitteperekondlikku joonist.
Psühhoanalüüs kaldub idealismi. Materialistlik psühhoanalüüs viib iha tootmisse ja vastupidi,
taandab tootmise ihaks.
Psühhoos ei kuulu ei isa ega isegi isa nime juurde, ta laieneb kõigile ajaloo nimedele. Sotsiaal-
ajaloolise välja investitsioon iha masinate poolt.