halvenemist. Mullad on kujunenud lainjatele moreentasandikele, kus lähtekivimiks on peamiselt punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Enamus on kasutuses põllumaana (Eesti muldadest) Gleistunud kahkjad mullad - LPg Reljeef: lainjad moreentasandikud ja voored. Mulla lähtekivim on kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Mulla reaktsioon profiili ülaosas on nõrgalt happeline või neutraalne. Metsana paraniiske, veega varustatus hea (Kõlli, 2000). Deluviaalmullad - D Parasniiske deluviaalmuld paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. Nendel aladel toimub ka mulla ärauhtumine, kuid pealeuhtumine on alati suurem, mistõttu materjal akumuleerub. Lõimiselt on nad reeglina kergemad kui sama nõlva erodeeritud mullad. Iseloomulik on tüse (üle 30 cm) huumushorisont.
Aed-mustjuur korvõielised huumusrikas maa, neutraalne muld - 125 cm eelistab viljakat ja niiskemat mulda, aedpetersell sarikalised talub poolvarju 60-90 cm päikeseline koht, toiteaineterikas ja Aedseller sarikalised niiskemapoolsem muld 30-70 cm huumusrikas, paraniiske, keskmise raskusega muld. Talub ka Mädarõigas ristõielised poolvarju 50-150 cm mulla suhtes pole nõudlik, kuid Maapirn korvõielised eelistab huumuserikast 2-3m kasvab igal aiamullal, kuid eelistab sügavalt haritud, hästi väetatud, Kartul maavitsalised kobedat, parajalt niisket mulda 30-90cm
annaabi.ee 
