"paranevatesse" - 1 õppematerjal

Maailmakirjandus III

Varasemad suhted antiigiga ja säilitab valgustusliku antiigi ideaali. Allegooriatest võib öelda, et Fausti abielu Helenaga muutub illusoorseks jne. Kui teost vaadelda ideaaliotsinguna, siis jääb lõpp avatuks ja ideaal jääb leidmata. See on romantismi üldine konseptsioon. Ideaal on olemas , aga selle juurde jõudma ei pea. Goethe juures erinevalt romantikutest, puudub pettumus. Ta pole meelheitel nö. Positiivne alge on tema teostes tunda. Usub paranevatesse ilma asjadesse. Näitab ennast ,kui valgustuslik autor. Valgustuslik optimism on säilinud. Selle asemel, et vaielda, kas ta on valgutuslik autor, on ta seda kui teist. Ta loomeaeg paikneb muutuva valgustuse perioodis ja loomingu haare ja ulatus, mida ta käsitleb on väga suur. Raske oleks öelda, on ta üks või teine vms. Tal on jooni nii ühest kui teisest. Goethest kujuneb sild valgustuse ja 19 sajandi positivistliku-realistliku maailmavaate vahel. Goethe saavutas tasakaalu