Selle käigus terapeut ei anna nõu söömiskäitumise või muude probleemidega hakkama saamiseks, vaid vaadeldake koos patsiendi teadlike ja teadvustamata sümptomite tähendusi seoes patsiendi eluloo ning perekonna suhetega. Teiseks uuratakse sümptomite mõju ja mõjutusi praegustele inimsuhetele ning kolmadaks nende mõjutuste ilminguid terapeudi suhtes patsendi ravis. ( Hay, Dermott, 2007, 226.) 3. SÖÖMISHÄIRETEST PARANEMISE PROGNOOS Anoreksia puhul täielikult paranenute protsent on madal, nende sümptomid küll aja jooksul parenevad, kuid suurel osal neist jääb püsima kehataju häire, häirunud söömine ja teised psühhiaatrilised probleemid (Järv,2004,7). Ühe kohortuuringu tulemusel leiti, et hospitaliseeritud või ambulatoorsete patsientide seas oli 4-aastase jälgimisperioodi lõpus 44% hästi paranenud (kaal taastus kuni 15% soovitatud pikkuse ja kaalu vahekorrast;
Vaimsete häiretega inimeste inimlik kohtlemine. Vabastas palju haigeid ja vaatles tagajärgi. Ta eraldas erinevate häiretega patsiendid, edendas tegevusteraapiat, argumenteeris efektiivselt igasuguse karistuse või eksortsismi kasutamise vastu. Pinel oli esimene, kes hakkas säilitama täpseid juhtumi analüüse ja statistikat oma patsientide kohta. Pineli juhtimise all langes patsientide surmade protsent suuresti ning tõusis paranenute ja varjupaigast vabastatute hulk. Osaliselt tänu Pineli edule ning osaliselt ajavaimule hakkasid inimesed Euroopas ja USA-s aina enam argumenteerima vaimuhaigete inimliku kohtlemise poolt. Benjamin Rush (1745-1813) Sõjaväe peakirurg esimene USA psühhiaater. Ta nõudis, et patsiendid tuleb ahelatest vabastada ja peatada nende karistamine. Rush kaitses siiski aadrilaskmise ideed ning pöörlevate ja rahustavate toolide kasutamist