Kriminaalpoliitika kordamine
kodanikkonda kõigi seaduslike vahenditega kuritegelike rünnete eest. Kurjategijate karistamata
jätmisega õõnestatakse ühiskonna funktsioneerimise aluseid, väheneb kodanike usk õiglusse ja sea-
duste jõusse. Kui võrrelda selles suhtes surmanuhtlust eluaegse vanglakaristusega, siis viimane näib
tõesti rohkem millegi (otsuse) tegemata jätmisena, sest eluaegse vanglakaristusega karistatakse ju
paranemisvõimetuid (paranemistahtetuid) subjekte.
Vastukaaluna riigi tugevale sekkumisele on aga Euroopas levinud nn' "nõrga" ehk
inimesekeskse riigi ideoloogia, millel tuleb üha enam taastada inimeste loomulikke omavahelisi
suhteid ning nendel põhinevat sotsiaalset kontrolli. Riik oma vahelesegamisega jätab
inimestevahelised konfliktid ja probleemid sageli lahendamata. Just tingimustes, kus riigipoolne
vägivald viiakse miinimumini, saab abolitsionistide arvates avalduda inimeste tegelik olemus ja