Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
jooksis —> sörkis). Harilikult esineb sellises reas mingi neutraalne sõna, mida
saab kasutada kogu sõnarühma esindajana (toodud näites jooksma). Need
sõnad on sõnarühmade verbaalsed prototüübid ning lapsed neid peamiselt
kasutavadki. Leia vead, paranda: Hobune hirnub, lammas ruigab, ...
Verifitseerimisülesannete eesmärk on arendada laste keelevaistu ning kõne teadlikku
kontrolli. Nimetatud oskused on eelduseks parandusmehhanismidele (oskusele oma ütlusi
parandada-täiendada) ning võimaldavad kriitiliselt hinnata tajutavat teksti.
Õpilaste suhtlemisoskused, nende kujundamine:
Suhtlemisõpetuse metoodika eeldab aga ütluse eesmärkide teadvustamist. Seejuures on
oluline pöörata tähelepanu vähemalt kahele asjaolule: 1) keeleliselt sama ütlus (lausung)
täidab sõltuvalt suhtlussituatsioonist eri eesmärke; 2) sama eesmärgi täitmiseks saab kasutada
formaalselt täiesti erisuguseid ütlusi