juurde liita ning kogu arvutuskäik kordub ja saame muutujatele uued parandid (Tabel 9). Näeme, et parandid on võrreldes eelmistega palju väiksemad. Lahendust tuleks jätakata kuni parandid on muutunud tühiselt väikeseks. Tabel 9. Maatriks X muutujate x ja y paranditega teisest lähendusest -0.004 0.005 Võttes teisest lähendusest leitud parandid ja liites need teises lähenduses kasutatud muutujatele x ja y ning arvutuskäiku taas korrates, siis saame kolmandas lähenduses muutujate paranditeks väga väikesed suurused. Proovides ka neljandat lähendust, siis ilmneb, et parandid tulevad nullid. Tabel 10. Maatriks X muutujate x ja y paranditega kolmandast lähendusest - 0.000006 7 0.000050 Lõplikeks muutujate x ja y väärtusteks võtame kolmandas lähenduses kasutatud väärtusi, kus on arvestatud esimesest ja teisest lähendusest leitud parandeid. Muutujate väärtusteks on x= 2,0 ja y= 0,5.
Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid. Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 27. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme. Selleks tuleb määrata
· Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga · Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid. Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 27. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme. Selleks tuleb määrata
annaabi.ee 
