Ühiskonnagrupid esimeses maailmasõjas
pandud rõhku nende kvaliteedile. Kaevikutes puudus pesemisvõimalus ja mehed ei saanud
hoolitseda oma hügieeni eest. Olematutes hügieeni tingimustes levisid haigused väga kiiresti.
Ei puudunud ka vaimsed haigused- paljud sai shell shocki osaliseks, mis tekitas
psühhholoogilisi häireid. Lisaks, oli kaevikutes kitsas ja ebamugav ning halva ilma korral ka
ebameeldiv. Olukorda üritati parandada betoonist kaevikute rajamisega ja veesüsteemide
parandamistega. Veel saadeti sõjakolletesse palju arste ja selle alase teadmisega inimesi, et
haigete eest hoolt kanda.
Sõduritel puudus ka motivatsioon ja oli suur koduigatsus. Nähes oma sõpru ja lähedasi
suremas, tekkis neil motivatsiooni ja julguse puudus. Ei aidanud kaasa ka pidevalt vahetuvad
juhid, mis tekitas umbusaldust nende vastu. Eriti raske oli olukord siis, kui paljulubatud
sõjalõppu ei saabunud. Ka uneaeg oli sõduritel lühike- puhata said nad ainult pärastlõunal ja
annaabi.ee 
