Külm sõda
augustil 1974. aastal
Peale Nixonit ametisse saanud Ford ja Carter, üritasid mõlemad hoida avatud joont
välispoliitikas, ameeriklased tunnutsaid Hiina kommunistlikuvabariiki, lisaks toimus
1975. aastal suur „Helsingi Konverents“ kus oli kohal 35 riiki ja seal allkirjastatud
lõppakti, mis sisaldas nii lääne- kui idabloki riikidele sootasid punkte. Ameeriklased
tunnustasid Euroopas valitsevaid riigipiire samas nõudsid nad et inimõigused Euroopas
paranakesid. (Howard Cincotta 1997. Lühike Ameerika ajalugu.)
Suur rõhk välispoliitikale ning hooletus sisepoliitikas põhjustas palju rahutusi ameerikas
ning andis alust erinevatele liikumistele. Eriti populaarsed oli sõjavastased liikumised
ning mustada, latiinode ja naiste organisatsioonid, mis võitlaesid nende õiguste eest.
Kuna Ameerika tahtsi näidata end ideaalriigina, pidid nad alati minema kaasa
uuendustega ja andma õigusi nendele kelle seda varem polnud olnud( mustanahalised,
annaabi.ee 
