järelikult tühimass samadel katla parameetritel palju väiksemad samaväärsete leektorukatelde massist. Katlas oleva vee kogust m hinnatakse katla suhtelise veesisalduse ω järgi: ω = m/D [h] Kui katla aurutootlikkus on D kg/h ja vee mass katlas m kg, saame katla suhtelise veesisalduse ω ajaühikutes (tundi h). Füüsikaliselt näitab katla suhteline veesisaldus aega tundides, mis kuluks kogu katlas oleva vee aurustamiseks ja auru viimiseks töö-parameetriteni nimirežiimil. Veetorukatelde väikese läbimõõduga elementides sisalduva vee mass on suhteliselt väike, ω = 0,25…0,5 h leektorukatelde vastava näitaja väärtuste 1 h ja rohkem vastu. Seetõttu on veetorukatelde sissekütmise aeg palju lühem ja aurutootlikkuse reguleerimine vastavalt auru tarbimisele operatiivsem. Teiselt poolt aga peavad veetaseme regulaatorid väikese veekoguse tõttu katlas toimima täpselt ja kiiresti.
aurujõumasinas tehtava tööga ning Rankine'i ringprotsessi kasutegurit võib arvutada lihtsustatult: h1 - h2 R (5.0) h1 - h2 ' Nagu valemid ( 5 .0) ja ( 5 .0) näitavad, on Rankine'i ringprotsessi kasutegur seda kõrgem, mida kõrgemad on auru parameetrid aurujõumasinasse sisenemisel (auru entalpia h1 on määratud auru rõhu ja temperatuuriga) ja mida madalamate parameetriteni aur paisuda saab. Rõhk p2 on määratud kondensaatori temperatuuriga ja viimane omakorda sõltub jahutajast. Kui kondensaatorit jahutatakse loodusliku veekogu veega, siis talvel on jahutusvee temperatuur ja sellele vastav küllastusrõhk madalamad kui suvel seega talvel on Rankine'i ringprotsessi kasutegur kõrgem kui suvel. Rankine'i ringprotsessi Ts diagrammil (vt Joonis 5 .37) paikneb punkt 2 (aurujõumasinast
annaabi.ee 
