Litosfäär
Tugevate vulkaanipursete käigus võib lõõr sisse vajuda,
moodustade hiiglaslikku kaatri(kaldeera)
Mudavoolud- Võivad laastada linnu jne. koosnevad vulkaanilise massi ja sulandu liustike või
lume segust.
Maavärinad- maapina vbratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete
pingete lahendumisel.
Maavärina kolle- maavärina fookus( murrang)
Mavärina keskme- epitsenter( maapinnal)
On P-lained ja S- lained
Seismograaf uuritakse maavärinate parameetried.
Hiidlained ehk tsunaamid
Nõlvaprotsess- kivimmaterjali liikumine, raskus ja jõu mõjul. Neil on erinev kiirus, kallak ja
materjal. Tagajärjeks on nõlva kuju muutumine.
Varisemine- kivimiosakesed veerevad vabalt jalami suunas.
Libisemine- terved settekehad või blokid liiguvad mööda kindlati lihkepinda nii, et erilisi muutusi
ei toimu.
Voolamine- leiab aset niiskusega küllastunud pinnases, tavaliselt tekivad sulamis perioodil, nõlv
muutub astmeliseks.