* Alnult mooda ringjooni, kusjuures lolkerlngjoonte arv vordub poolmerldiaanidelolkepunktldearvuga 97. Mis juhtumll sfaar lolkab pOOrdplndamOOdarlngjooni? * Kui sfaari tsenter asub telse pOOrdpinnateljel (vOlselle plkendusel eeldusel et neil on loikejoon) 98. Misjuhtumll kasutataksekahe pinna IOlkejoonetuletamiseks abisfaarlde votet? * Kui kahe poordplnnateljed IOlkuvad,ning telgede tasand on Oheekraaniga parallellne 99. Milline on vaikselm ablsfaar, mille abll saab lelda kahe poordplnna lolkejoone punkte? * Vahlmaks sfiiarlks, mille abll saab lolkejoone punkte lelda on sfaar, mls Ohte antud plnda puutub ja teist lolkab 100. Misjuhtumll kahe telst jarku pinna IOlkejoonlagub kaheks telst jarku jooneks (Monge'l teoreemi sonastus)? * Kul kaks teist jarku pinda puutuvad kolmandat teist jarku plnda joonl
Ainult mõõda ringjooni, kusjuures lõikeringjoonte arv võrdub poolmeridiaanide lõikepunktide arvuga. 72. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Kui sfääri tsenter asub teise pöördpinna teljel (või selle pikendusel eeldusel et neil on lõikejoon). 73. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? Kui kahe pöördpinna teljed lõikuvad, ning telgede tasand on ühe ekraaniga parallellne. 74. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Vähimaks sfääriks, mille abil saab lõikejoone punkte leida on sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab. 75. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Pinda, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel ilma pinna kvaliteeti muutmata, nimetatakse laotuvaks ehk tasanduvaks pinnaks. Pind ei veni ega tõmbu kokku, ei rebene ega lähe volti. 76
annaabi.ee 
