EESTI RAHVAMUUSIKA
Regilaulus on alati
esikohal sõnad. Vanimad regilaulud olid lähedased meloodilisele kõnele ning on
kõrvutatavad pigem tänapäevase räpi kui ooperiaariaga. Regilaulude tekstid on vanemas
murdekeeles ning laulu ehituse aluseks on värsirida, mis moodustub mõttelise terviku.
Tavaliselt koosneb rida kaheksast silbist, mis jaguneb omakorda nelja rõhurühma. Sageli
korratakse ja täiendatakse üht mõtet mitme värsireaga, sellist nähtust nimetatakse
parallelismiks. Värsiread ei jagune salmidesse. Sõnu ühendab värsis algriim sarnas(t)e
algushääliku(te)ga sõnade kasutamine samas värsireas.
Leidsin / kirbud / kiiku- / massa,
Parmud / paksu / laua / pealta,
Sääsed / sõnu / säädi- / massa,
rohu- / tirtsud / turtsu- / massa.
Ridu, kus mitmesilbiline sõna algab rõhutust kohast, nimetatakse murtud värssideks.
Kesk mi - / sed ko / ju tu / le vad
annaabi.ee 
