Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
tuleb juurde vabavärssi, keel muutub modernislikumaks, hakkab kõlama euroopalikku
20. saj mõjusid; II võimalus on see, et seda hakatakse otsesemalt siduma ka rahvusliku
traditsiooniga ja siis tuuakse sisse ka mingi muutus. Kõige markantsem on see, et veidi
ropusuine lorilaul nihutatakse kirjanduslikku sfääri. See on varem ka olemas, aga see
jääb kas kirjandusest päris välja v äärmistesse perifreeriatesse.
Oluline muutus on see, et paralleeselt mod hakkab tulema ka sihilikku madalust.
Kalju Lepik (1920-1999)
Neid mõlemaid pooluseid esindab Kalju Lepik päris hästi ja ilmekalt.
Esimese ja mõnes mõttes eraldiseisva perioodi moodustavad "Nägu koduaknas" 1946 ja
"Mängumees" 1948. Võib öelda küll, et esimene periood on mingis mõttes traditsiooniline,
aga selles on mingis mõttes värskust, mis sunnib seda märkama. Traditsiooniline vähemalt
kolmes mõttes: