Retsensioon raamatust „Kuulsuse narrid“
Pontu rikkus haukumisega nii Vesipruuli päevast
kirjalembust, kui ka uneaega. Sellepeale loopis Jaan külarahvaga puuladvas kirjutanud
Vesipruuli kividega, siis aga rikus Salomoni istumispaiga, nii et teine püksepidi sinna kinni
jäi. Salomon oli aga sellesuhtes haritum, et ta teisele kuidagi enam tagasi ei teinud, vaid varjas
end korteri ukse taga.
Kreeka filosoof on kunagi öelnud, et targad inimesed on justkui sirgjooned ja rumalad nagu
kõverjooned. Sirgjooned saavad olla paralleesed, seetõttu saavad targad inimesed aru nii
üksteisest kui ka rumalatest. Kõverjooned ei ole kunagi paralleelsed, seetõttu ei saa rumalad
aru ei üksteisest ega tarkadest. Arvan, et seda viimast sooviski Bornhöhe oma teosega edasi
anda. Ainuke asi mida võiks Tatika ja Vesipruuli kasuks öelda on vähemalt see, et hoolimata
kõigest jäid nad oma "tööle" ja uskumustele truuks. Mõlemad üritasid oma asju hoolimata
kõigest, edasi teha
annaabi.ee 
