Eesti suuline keel ja suhtlus
Eesti suuline keel ja suhtlus
Kursus Tartu ülikoolis 2014
Tiit Hennoste
I. SISSEJUHATUS
1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1
Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti.
Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade
hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest
paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti.
Inimene võib soovida telefoninumbrit küsilausega (Kas te ei ütleks mulle rektori telefoni?),
käsklausega (Palun öelge mulle rektori telefon!) või jutustava lausega (Ma ei tea rektori
telefoni.).
Kokkuvõttes on meil hulk erinevaid enam või vähem sünonüümseid keelevahendeid. Sellised
variandid ei moodusta keeles suvalisi kämpe, vaid suhteliselt püsivaid kogumeid, mille