Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna
gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma
viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde.
1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu
kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal
aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika.
Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud "Wastne
Testament" väga kaunis ja rahvapärase keelega, tolleaegse Eesti trükisõna
suursaavutus.
Raamatuid pole mõtet trükkida, kui keegi neid ei loe. Rahvakoolide eest seisis
aktiivselt Forselius, kes 1684 Piiskopi mõisas Tartu lähistel koolmeistrite seminari
asutas, tema koostas ka esimese aabitsa 17. sajandi lõpul.
Raamatuid levitasid raamatuköitjad, kuna trükiseid transporditi (peamiselt mereteid
annaabi.ee 
