Salvador Dali – rohkem kui lihtsalt kunstnik
ja mitte lihtsalt jäljendada. Dadaismis paelus teda kollaazlik kompositsioon. Mõnel
futuristlikul maalil püüdis ta lahendada liikumise kujutamise probleemi. Teda vaimustas ka
erinevate perspektiivide kasutamine sama maali juures, nagu seda võib näha Juan Grisi ja
Pablo Picasso kubistlikel maalidel. Hiljem andsid eelkõige Picasso neoklassitsistlikud tööd
Dalile olulisi impulsse oma stiili peaaegu fotorealistlikuks arendamisel.
Kõik need kunstilised katsetused toimusid paralleelseltja tihti töötas Dali korraga mitme
vormilt väga erineva teose kallal. Sel ajal otsis ta veel oma stiili.
1924. aasta lõpus algas periood, mil Dali töödes ilmnes ebatavalist küpsust ja tasakaalukust
ning suundumust uusasjalikkusele. Sel ajal eelistas Dali modellina oma õde Ana-Mariat, kes
kunstnik maail kõikvõimalikes vaadetes, kõige meelsamini aga selja tagant. Neid töid
iseloomustavad täpsed piirjooned, jahe koloriit ja plastiline modelleering tundemärgid, mis