plnd b) Mittelaotuvad plnnad -Sillndrold 84. Kuldas teklb sirgjoone liikumlsel OhekattelinepoordhOperboloid(hOperboolne paraboloid)? * Ohekattellne poordhOperbolold teklb slrge poorlemisel umber sirge , kus sirged on kiivsed 85. Kuldas tekib Oldkujulineslllndriline (koonlline) pind? *Sillndriline plnd teklb slrgjoone lIikumlsel, kui sirgjoon igas oma asendis loikab antud juhtjoont ja jaab paralleelseksantud sigega - nn. slhisirgega 86. Kuidastekib sllindroid (konold)? * 1) Silindroid on plnd, mls teklb slrgjoone llikumisel, kul sirgjoon igas omas asendis 161kabkahte antud juhtjoont ning jaab Ohtlaslparalleelseksantud tasaplnnaga - nn. juhtjoonega 2) Sillndrold mille Oksjuhtjoon on slrge, nim. konoldlks 87. Milliseid joonl volb saada poordsllindri 161kamlsel tasaplnnagaolenevalt vllmase asendist?
K6ige sagedamini kohtame praktikas sirge UmberomasUmmeetriatelje fioon.5.7,c). moodustajagap6ordpindu pd6rdsilindrit ja p66rdkoonust. Neid pindu saab tekitada ja telje kaldl6ikaja vastavalttelje paralleelsirge p66ramisega0mber selle telje. On aga Joon.5.7 25 Uhekattelinep66rdhUperboloidtekibhriperbooli iuhtioontp ja jaab paralleelseksantud sihi- p66rlemisel0mberkaastelje(joon.5.7,e). sirgeqas fioon.5.8,a). Kuijuhtjooneks on teist jdrkujoon, siis on tegemistteistjdrku silindriga Kahekattelinep66rdh0perboloidtekib h0per- (elliptiline, h0perboolne v6i paraboolne). booli p6orlemiselumber fokaalteljefioon. 5.7,
annaabi.ee 
