noteeringuid, väljastama välisarvelduste litsentse, jne. [4] Aprillis 1990 määrati Eesti Panga ettepanekul oma rahale ülemineku tähtajaks detsember 1990. Pangatähtede trükkimiseks sõlmiti lepingud Ameerika ja Inglise firmaga. Oma rahale ülemineku küsimuses kujunes valitsuse ja Eesti Panga kontseptsiooni vahel 1990. a. novembriks välja teatud rivaliteet ja vastandumine, ehkki paljuski olid need kontseptsioonid sarnased (nn. paralleelraha kasutuselevõtt). Tõstatades küll probleeme ja nähes ohte, jäid mõlemad käsitlused paraku kokkuvõttes siiski liiga üldisteks, ebamäärase ideoloogiaga ning konkreetse tegevusplaanita dokumentideks, selleks, et neid saanuks aluseks võtta tulevase rahareformi ettevalmistamisel. [4] Novembris 1990 sai panga nõukogu uue koosseisu. Esimeheks jäi R. Otsason, kelle asemele 1991. a. mais määrati A. Veetõusme. [4] 1991. a
Krediitraha – Kaupa esindavast rahast samm edasi on krediitraha, mille vahetamise kohustust keskpank endale ei võta. Krediitraha on ökonoomne ja odav. Krediitraha ringlusesse andmine ja ringluses hoidmine on võimalik raamatupidamiskannetega. Krediitraha nõuab usaldust raha emiteeriva institutsiooni vastu (keskpank). E-raha – elektrooniline kontoraha – väga levinud tänapäeval. Maksekorraldused mis liigavad pangasiseselt või pankadevaheliselt. Odav. Alternatiivraha – täiendraha, paralleelraha, rööpraha, kogukonnaraha on maksevahend, mida kasutatakse alternatiivina riikliku või rahvusvahelise valuuta asemel. Sageli hakatakse alternatiivraha kasutama, kui riigis on majanduskriis ja riiklik valuuta on oma usaldusväärsuse kaotanud. Inimestel on vaja kuidagi oma elu korraldada, kaupu-teenuseid vahetada. Alternatiivraha kasutamise põhjuseks võib olla ka inimeste soov vastavas piirkonnas sotsiaalseid probleeme lahendada või majanduselu elavdada. 13. Raha funktsioonid.