Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks
Eesmärk leida üles vestluse
ehituse mehhanismid ja neid juhtivad reeglid. Materjali kogutakse informantide abil, salvestuse
kaudu, trankriptsioon.
Kõnevoor ja vooruehitusüksus kõnevoor on vestluse osa, ühe kõneleja jätkuv häälesolek. Vooru
piiri märgib kõneleja vahetus, voor esindab kõneleja tegevust, voor liigendub vooruehitusüksusteks.
Eesti suuline ja kirjalik keel 1: korpusepõhine statistika
Sõnarühmade sageduserinevused: neli paralleelkorpust: suuline argikõne, suuline avalik kõne,
1990. aastate ilukirjandus ja 1990. aastate ajakirjandus. Ajakirjanduskorpus ca 232 000 tekstisõna,
ilukirjandus 366 500, suuline argikõne 52 000, avalik kõne 38 000.
Kõne ja kiri kõnes vähem sünonüüme kui kirjas, kõnes lühemad sõnad kui kirjas, kõnes
kasutatakse rohkem mittekirjakeelseid lühemaid vorme(se, sis, vä), üneeme(noh, õõ, ee),
annaabi.ee 
