Tammsaare ja Gailit elulugu
hilisemais tooteis tihti olevat otse uputuslik, aga need sugemed ei esinda koomilise lihtsamaid
vorme, vaid niisuguseid, mida alles suurema kaalutluse järel julgeb sealt tuletada kui
suguluses seisvaid. Samuti ei ole ühegi ta sellesse järku kuuluva teose tervikmõju puhtalt
ühenimetajaline; humoristlike või satiiriliste komponentide ülirohkuse juures kisuvad ta
teosed lõpuks oma maailmavaatelistes tulemustes ja ka tõsist laadi paralleelkomponentide
võrdse rohkuse tõttu pigemini traagilisele, paremal juhul siis tragikoomilisele pinnale. See
nõuab eritlemist, millest siin saab visandada ainult mõningaid ettevalmistavaid jooni.
Tammsaare loomingu vaatlusel, ütleme, koomilise gradatsioonide säärase detailse eritluseni
minna, nagu Th. Lipps selleks eeskujusid loob, pakkudes tosinate kaupa ainuüksi sõna- ja
mõttemängu tuupisid, pole ruumi ega mõtet; peaks piisama kolme tähtsama alaliigi vaatlusest
annaabi.ee 
