Gerard Genette, „Narrative Discourse“
räägib".
Polümodaalsus
"Esimese isiku", minavormi kasutamine ei tähenda alati, et narratiiv on fokaliseeritud läbi
peategelase. Sageli, vastupidiselt, on ,,autobiograafilist" tüüpi jutustaja (seda tõeliselt või
fiktiivselt) volitatud sedaviisi ,,loomulikumalt" rääkima oma nime alt. Ainuke piirang, mida ta
peab tunnustama on praegune info jutustajana ja mitte tema minevik tegelaskujuna. Kui
autobiograafiline jutustaja valib teise fokalisatsioonitüübi, st läbi peategelase, on tegu
paralipsisega (selleks, et end limiteerida), ent sellega surub alla informatsiooni, mis sageli on
oluline (nt Proust´i ,,Recherche´s" on tegelaskuju vaatepunkt küll narratiivis valitsev, kuid
vaatevälja piirangutega, hetkelise ignoreerimisega, mida jutustaja seesmiselt vaatab kui oma
nooruse-eksitusi).
2
Isik kes räägib? Kas jutustaja on tegelane loos?
Väljendid "minajutustaja", "3. isiku" narratiiv on ebapiisavad, sest väljendavad muutust