Gerard Genette, „Narrative Discourse“
kaupa ja olla väga lühiajaline (näiteks vaatepunkti muutmised Madame Bovary´s).
Fokalisatsioonimuutmisi saab analüüsida kui hetkelisi "koodimuutusi", ilma et seejuures
kogu muutuks "kood" (nagu muusikas lühiajalised tonaalsusemuutmised ei muuda kogu
tonaalsust). Selleks, et eristada neid hetkelisi muutusi (pr.k mode nii muusikas, kui
grammatikas) loob Genette uue termini alterations (fokalisatsioonimuutmised) ning eristab
neid kaht tüüpi:
1) Kõrvalekaldumine - paralipsis sellised, mis annavad (kannavad) vähem informatsiooni,
kui vajalik (-lipsis, leipo-). Klassikaline näide on sisemise fokalisatsiooni koodis peategelase
mõne olulise sündmuse või mõtte väljajätmine.
2) Liialdus - paralepsis - sellised, mis annavad rohkem, kui üldine kood ette näeb (-lepsis,
lambano). Selleks võib olla muidu välise fokalisatsiooniga narratiivis sissetung tegelaskuju
teadvusesse. Samuti (sisemises fokalisatiooniga) juhusliku informatsiooni andmine mõne
annaabi.ee 
