Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil
Praegugi on
põhjavee kaitsmisel rohkesti muret endiste väetisehoidlatega. Sageli hoiti väetist talu
kõrvalhoonetes või ladustati otse maapinnale" Valge Raamat.
Sõjaväebaaside reostus
Suurem osa ENSV baasidest asusid looduskaunites kohtades (nt Keila-Joal).
1992. aastal alanud NSV Liidu poolt tekitatud kahjude hindamisel uuriti kokku 194
sõjaobjekti kogupindalaga 80 000 ha.
Nõukogude Liidul oli Eestis viis suuremat lennujaama - Tartus Raadi, Harjumaal Ämari,
Tapal, Paralepal ja Pärnus. Nende juurde kuulusid ka kütuse-ja autobaasid, raadijaamad,
mõnedel juhtudel ka raketibaasid. Lisaks oli arvukalt väiksemaid lennuvälju. [1]
Tapa lennuväljal 1993. a. märtsis ja aprillis viidi läbi lennuvälja inventariseerimine, mille
eesmärgiks oli kindlaks teha loodusele tekitatud kahjustuste ulatus ja suurus. Kokku leiti
sõjaväeosa territooriumil 101 reostusobjekti 162 reostuskoldega. Järgnevate aastate jooksul