Seedimisprotsesside füsioloogia
hormoonide või peptiidide olemasolu. Klassikalised GI hormoonid on gastriin,
sekretiin, koletsüstokiniin, mis vastava ärrituse puhul lähevad verre ning
avaldavad oma toimet lõpporganile. Bioloogiliselt aktiivsed peptiidid ei vasta
kõigile hormooni kriteeriumidele, kuid avaldavad GI hormoonide omaga sarnast
toimet. Mõned neist difundeeruvad neid moodustavast rakust otse lähedal
olevasse efektorisse ilma vere abita (parakriinsus), teised vabanevad
närvilõpmetes, toimivad samuti otsesel teel (neurokriinsus). Mõnedele
neuropeptiididele, mida peeti ainult ajus olevateks, nagu enkefaliinid ja
endorfiinid, on ka sooles olemas opiaadiretseptorid. Näärmerakke on eriti rohkelt
maos ja peensooles. Endokriinsed rakud toodavad hormoone, mis toimivad kas
vere kaudu või parakriinselt. Parakriinselt toimib näiteks histamiin (mao
limaskesta ECL-rakkudest parietaalrakkudele). Endokriinrakud paiknevad
annaabi.ee 
