pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registri põhimõtteskeem on joonisel. Registrit juhitakse signaalidega vastuvõtt ehk kirjutus (write) ja 0-seade (reset). Signaaliga write kirjutatakse sisendite A0...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Juhul kui info kirjutatakse trigeritesse mõlema sisendi S ja R kaudu parakoodis (otse ja inverteeritult), pole eelnenud informatsiooni kustutamine (reset) vajalik ning registril puudub vastav juhtimissisend. Nihkeregistri koostamiseks kasutatakse nii RS-, D- kui ka JK-trigereid. RS-trigeritega nihkeregistri skeem on järgneval joonisel. Trigeri otsene ja inverteeritud väljund ühendatakse järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel
Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registri põhimõtteskeem on joonisel 1.9. Registrit juhitakse signaalidega vastuvõtt ehk kirjutus (write) ja 0-seade (reset). Signaaliga write kirjutatakse sisendite A0...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Juhul kui info kirjutatakse trigeritesse mõlema sisendi S ja R kaudu parakoodis (otse ja inverteeritult), pole eelnenud informatsiooni kustutamine (reset) vajalik ning registril puudub vastav juhtimissisend. a) b) An A1 A0 0 0 Q Q Q RG
annaabi.ee 
