Aatomi suhteliselt suurte mõõtmete tõttu on Argoonil suurem kalduvus molekulidevahelisteks sidemete moodustamiseks kui Heeliumil ja Neoonil. Seetõttu on tema sulamistemperatuur (-189,3 ºC) ja keemistemperatuur (-185,9ºC) kõrgemad. Tahke Argoon on tahktsentreeritud kuubikujulise kristallvõrega. Elektronstruktuuri püsivuse tõttu (ionisatsioonienergia 15,76 eV) on Argoon tavalistes tingimustes inertne. Argoon moodustab klatraaditüüpi molekulaarseid ühendeid vee, fenooli, tolueeni, paraklorofenooli ja teiste sarnaste ainetega. Argoonheksahüdraat Ar·6H2O on kristalliline aine, mis laguneb atmosfäärirõhul 42,8ºC juures. Teda saadakse Argooni vahetul toimel veesse 0 0C juures ja kõrgel rõhul (150 atmosfääri ). Vesiniksulfiidi, vääveldioksiidi, vesinikkloriidi ja süsinikdioksiidiga annab argoon kaksikhüdraate- segaklatraate. Argooni saadakse õhu veeldamisel. Looduses on Argoon teistest inertgaasidest tunduvalt rohkem levinud. Teda on atmosfääris 0,93 mahuprotsenti
Aatomi suhteliselt suurte mõõtmete tõttu on argoonil suurem kalduvus molekulidevahelisteks sidemete moodustamiseks kui heeliumil ja neoonil. Seetõttu on tema sulamis- (-189,30 C) ja keemistemperatuur (-185,90 C) kõrgemad. Tahke argoon on tahktsentreeritud kuubi kujulise kristallvõrega. Elektronstruktuuri püsivuse tõttu (ionisatsioonienergia 15,76 eV) on argoon tavalistes tingimustes inertne. Argoon moodustab klatraaditüüpi molekulaarseid ühendeid vee, fenooli, tolueeni, paraklorofenooli ja teiste sarnaste ainetega. Argoonheksahüdraat Ar·6H2O on kristalliline aine, mis laguneb atmosfäärirõhul 42,80C juures. Teda saadakse argooni vahetul toimel veesse 00C juures ja kõrgel rõhul (150 atm ). Vesiniksulfiidi, vääveldioksiidi, vesinikkloriidi ja süsinikdioksiidiga annab argoon kaksikhüdraate- segaklatraate. Argooni saadakse õhu veeldamisel. Looduses on argoon teistest inertgaasidest tunduvalt rohkem levinud. Teda on atmosfääris 0,93 mahuprotsenti. Argoonil on
annaabi.ee 
