Pierre Abélard
ning hakkas eremiidiks. Kui sellest kuuldi, hakkasid Pariisi õpilased Abélardi juurde
kogunema ning peagi oli teda ümbritsev maa kaetud telkide ja onnidega. Kui ta uuesti
õpetama asus, leidis ta lohutust ja rajas oma Parakleedi (Püha Vaimu) kloostri. Kartes aga taas
tagakiusamisi, jättis ta Parakleedi kloostri ning veetis kümme aastat oma elust Saint-Gildas-
de-Rhuys'i kloostri eesistujana. Samal ajal sai ta aga Héloise'i määrata uue nunnade asutuse
juhiks Parakleedis. Mõne aja möödudes kirjutas Pierre Abélard oma kuulsa Historia
Calamitatum'i. Varajastes 1130-ndates koostasid nad koos oma armastuskirjade kollektsiooni.
1135. aastal Abélard läks Mont-Sainte-Geneviève'i taas õpetama. Seal kirjutas ta järgmisi
kavandeid Theologiast, kus ta analüüsis Kolmainsust ja ülistas paganlikke filosoofe. Ta
kirjutas ka raamatu Ethica or Scito te ipsum (,,Tunne iseennast"), lühike suurteos, milles ta keskendus
annaabi.ee 
