absoluutselt midagi. · Elame ajajärgul, mil Ebavajalikud esemed on ainsad, mida me vajame. · Patud annab meile andeks just nimelt pihtimine, aga mitt preester. · Igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames · Aga noorus naerab ka põhjuseta. See on üks ta peamisi veetlusi. · Iga kurjategija teeb alati mingi rumala vea, · Tänapäeval elavad kik abielumehed nagu poissmehed ja kõik poissmehed nagu abielumehed. · Parajus on saatuslik viga. Parajus on vilets nagu argipäeva toit.Rohkem kui küllalt aga on piduroog · Öeldakse, et kired sulevad meie mõttes surnud ringi · Inetus on ainus reaalsus · Selleks, et populaarne olla, peab olema keskpärane · Põletada saanud laps armastab tuld · Teadmine oleks saatuslik.Just teadmatus on see, mis meid võlub.Udu muudab asjad imeliseks. · Iga asi muutub lõpuks naudinguks, kui seda liiga sageli korrata.
Igaüks on siin kõigepealt iseenda eest väljas, armastuse ja kaastunde ring piirdub pereliikmete ja veresugulastega. Ometi on inimese suhtlemissfäär pereringist märksa laiem ja teatakse, et suhtlemises kehtib üldine tasakaalureegel: kuidas sina teistega, nii teised sinuga. Igal sammul tuleb teha ka kompromisse. Passiivsus ja ettevaatus on läbilõhki ohutumad kui kui aktiivsus ja liigne usaldamine, kuid ka õiget hetke maha magada pole kasulik. Tuntud vana on parem kui tundmatu uus. Parajus ja mõõdukus on kõiges parim taktika. Rikkad ja vägevad võivad endale palju lubada, kuid Jumal ei lase pikka puud taevani kasvada ja kõrgelt kukkudes saab kõva hoobi. Loomulikud väärtused -- esmajoones tarkus ja hea tervis -- on vanasõnades hinnatumad kui vara ja rikkus. Kõige taunitavamad pahed on need, mille tõttu inimene ise endale kahju teeb: pillamine, rumalus, kurjus. Kui püüda vanasõnade mailmavaatelised peatunnused üldistavateks märksõnadeks kokku võtta, siis