forellipiirkonnaks, kus lisaks jõeforellile esinevad reeglina veel laialevikuga liigid võldas, lepamaim, haug, trulling ja luukarits. Jõeforelli puudumine selles piirkonnas on peaaegu alati seotud levikutõkete olemasoluga. Veerikastele jahedaveelistele jõelõikudele on tüüpiline harjuse esinemine, mistõttu seda piirkonda võib meie jõgedes pidada harjusepiirkonnaks, Jahedaveelisi väiksemaid jõgesid-ojasid võib nimetada liigirikkaks forellipiirkonnaks. Parajaveelisi jõelõike võib pidada eurütoopsete (laia levikuga) liikide (haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, võldas) domineerimise piirkonnaks. Soojaveelised jõelõigud on enamasti jõgede alamjooksud, kus eurütoopsete liikide kõrval domineerivad (või esinevad sageli) soojalembesed karpkalalased (viidikas, turb, tippviidikas, rünt, teib, latikas, säinas). Ühiseks jooneks enamikule järvede väljavooludele on kalakoosluste liigivaesus. Kokkuvõte
vingerjas ja kiisk. Jõelõikude jaotus kalakoosluste alusel - Külmaveelisi jõelõike võib nimetada liigivaeseks forellipiirkonnaks, kus lisaks jõeforellile esinevad reeglina veel laialevikuga liigid võldas, lepamaim, haug, trulling ja luukarits/Veerikastele jahedaveelistele jõelõikudele on tüüpiline harjuse esinemine, mistõttu seda piirkonda võib meie jõgedes pidada harjusepiirkonnaks/Jahedaveelisi väiksemaid jõgesid-ojasid võib nimetada liigirikkaks forellipiirkonnaks./Parajaveelisi jõelõike võib pidada eurütoopsete (laia levikuga) liikide (haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, võldas) domineerimise piirkonnaks./Soojaveelised jõelõigud on enamasti jõgede alamjooksud, kus eurütoopsete liikide kõrval domineerivad soojalembesed karpkalalased (viidikas, turb, tippviidikas, rünt, teib, latikas, säinas)./Ühiseks jooneks enamikule järvede väljavooludele on kalakoosluste liigivaesus. Alamad ja kõrgemad taimed, mille järgi eristatakse - ALAMATEL TAIMEDEL
liigivaeseks forellipiirkonnaks, kus jõeforellile esinevad reeglina veel laialevikuga liigid-võldas, lepamaim, haug, trulling, luukarits. Jõeforelli puudumine selles piirkonnas on peaaegu alati seotud levikutõkete olemasoluga. Veerikaste ja jahedaveelistele jõelõikudele on tüüpiline harjuse esinemine, mistõttu seda piirkonda võib meie jõgedes pidada harjusepiirkonnaks. Jahedaveelisi väiksemaid jõgesid-ojasid võib nimetada liigirikkaks forellipiirkonnaks. Parajaveelisi jõelõike võib pidada eurütoopsete(laia levikuga) liikide (haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, võldas) domineerimise piirkonnaks. Soojaveelised jõelõigud on enemasti jõgede alamjooksud, kus erütoopsete liikide kõrval domineerivad soojalembesed karpkalalased(viidikas, turb, tippviidikas, rünt, teib, latikas, säinas) Ühiseks jooneks enamikule järvede väljavoolule on kalakoosluste liigivaesus. Vee temperatuur ja vooluhulk on olulisteks faktoriteks kaladele. 4
annaabi.ee 
