rögaeritus ja hingamisraskused. Äge kopsupõletik kestab tavaliselt 3-4 nädalat. Seda esineb enim väikelastel ja vanurite, noored ja täiskasvanud on haiguse ravile vastuvõtlikumad. Kopsupõletikku suremus varieerub 5-15%,suurim protsent ligikaudu 75 aastastel. Kopsupõletiku tekkepõhjused on viirused, bakterid ja seened.Riskiteguriks on ka suitsetamine,vanus ja kopsu- ja neeruhaiguste põdemine. Viirustest põhjustavad kopsupõletikku sagedamini gripiviirus, paragripiviirus ja adenoviirus. Seentest põhjustatud kopsupõletiku esineb enamasti immuunpuudulikkusega haigetel. Kopsupõletik kujuneb kaitsemehhanismide häirumisel, mida võivad põhjustada: · Külmetus · Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid · Südamepuudulikkus · Alkoholism · Kroonilised haigused · Kopsukoe kiiritus · Keemiline kahjustus Bakterite poolt põhjustatud kopsupõletikule on iseloomulik algus külmavärinate,
1. Herpesviirused- DNA viirused, sisenevad epiteel- ehk kattekoerakkudesse. Ohatised, tuulerõuged, marutaud, suu limaskesta põletik (Epstein-Barri viirus). 2. Papilloomviirused- onkogeensed (kasvajaid tekitavad viirused), enamik haigusi on healoomulised- konnasilm, soolatüügas; emakakaela kasvaja. 3. Hingamisteede kahjustused- gripiviirus, adenoviirus, rinoviirused (nina ja kurgu piirkond), paragripiviirus, enteroviirused (seedekanaliviirused). 4. Retroviirused- tõsised organismi talitlushäirete põhjustajad (HIV- immuunsuspuudulikkust põhjustav viirus, kuna ta siseneb lümfotsüütidesse ja takistab antikehade tootmist), leukeemiat põhjustav viirus. Viirushaiguste raviks on antikehad paranemine on aeglane. Meditsiinis ja aretustöös kasutatakse ära viiruste võimet üle kanda geene (viirusvektorite meetod geenide ülekandes).
2, Kopsupõletikku võivad tekitada nii bakterid, seened kui viirused, harvem on põletik tingitud kiirituskahjustusest või reaktsioonist mõningatele ravimitele. Põhiliseks kopsupõletiku tekitajaks on bakter nimega Streptococcus pneumoniae (pneumokokk). Viimasel ajal esilekerkinud kopsupõletike tekitajatest tuleb nimetada Mycoplasma pneumoniaet ja Chlamydia pneumoniaet, Haemophilus Influenzaet Viirustest põhjustavad pneumooniat sagedamini gripiviirus, paragripiviirus, adenoviirus. Seentest põhjustatud pneumooniat esineb peamiselt immuunpuudulikkusegs haigetel. Haigustekitajad satuvad alumistesse hingamisteedesseneelust või mikroobide õhust sissehingamisel -piisknakkusena. Kopsupõletikku haigestub aastas kogu maailmas miljoneid inimesi. Pneumooniat esineb enam väikelastel ja vanuritel. Noortel ja täiskasvanutel on kopsupõletik tavaliselt suhteliselt hästi ravile alluv. Raskemalt kulgeb
Viirusosake - viirus, mis asub väljstpool rakku ega pole suuteline paljunema. Viiruse genoom - viiruse kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja. Viiruse geenid viiruse genoomis peab olema kolme tüüpi geene, et genoom saaks paljuneda: replikatsiooni-, regulaator- ja struktuurgeenid. Viirusvalgud igal viirus geenil on vastavad viirusvalgud. DNA-viirused herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), adenoviirused, papilloomviirused jne. RNA-viirused gripiviirus, paragripiviirus, enteroviirus, leetriviirus, mumpsiviirus, marutõveviirus jne. Viiruse kapsiid ümbritseb viiruse genoomi. Koosneb struktuurvalkudest, tihe, tugev, jäik, kompaktne ja kindla ülesehitusega. Viiruse ümbris on mõnede viiruste kapsiidi ümber. Pärineb reeglina peremeesraku rakumembraanist. Lüütiline viirusnakkus viirus, mille paljunemisega rakkudes kaasneb peremeesrakkude surm. Lüsogeenne viirusnakkus viirus, mis võib lülitada oma genoomi raku kromosoomi ja säilida
annaabi.ee 
