Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia
Nad on osa õigustloova akti kehtivusest,
õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu omandavad nad ainult seoses teiste õigusnormidega. neis
sisaldusvad ettekirjutused kindlustavad regulatiivsete ja õiguskaitsvate õigusnormide toime.
Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletav õigusnorm on nt
Riigikogu valimise seaduse § 4, mis seletab otsese valimisõiguse olulisi jooni. Viitav õigusnorm on see, kus
nt viidatakse teisele paragraafile, hoiduvad kordamisest. Kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama
õigusakti mõnele teisele §-le, siis on tegemist viitelise õigusnormiga, kui õigusnorm osundab mõnes muus
õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga.
Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse, mis on aga mõistetav ainult seoses positiivse
kehtimisega. Kõikide piiravate tunnuste nimetamine positiivses õiguses on raskendatud. Seadusandjal on