"paragenomeno" - 1 õppematerjal

PLATONI MORAALIFILOSOOFIA

Sellest järeldab Platon, et voorus sel juhul minetab oma absoluutse ning igikehtivuse ja kujuneb üksnes inimlikuks “määranguks”, mida igaüks võib valida ja sisustada omaenese suva ning maitse kohaselt. See viiks aga eetilisse relativismi, mida propageerisid sofistid ja voorus, mis pidi olema võrdne muutumatu “ideega”, ei oleks seda. Teisalt – nii arutleb Platon edasi – on võimalik vooruses näha midagi kaasasündinut, inimese oma hingesügavuses katkevat antust (“physei paragenomeno”) – ja sel juhul ei ole ta õpetatav ega arendatav. Iga inimene oleks niisugune, nagu ta on ja vooruslik sel määral, nagu talle seda sündimisest kaasa on antud. See teeks aga eetika mõttetuks, juhiks absurdsusse. Nüüd väidab aga Platon edasi, et viga ei peitu mujal kui küsimuse enda seades. Sest: kui eetilises “teadmises” õpetatavus ja loomupärane kaasaantus ei ole kooskõlastatavad, siis peaks see kehtima ju teadmise kui niisuguse olemuses üldse