teemat. Töö teoreetiline pool ja praktiline pool on omavahel tasakaalus. On olemas järeldused ja kokkuvõtted. Töös kasutatud metoodika oli test sooritustest, kus õpilastele jagati sammumõõtjad seitsmeks päevaks, et jälgida nende liikumist. Tabelid ja joonised on vormistatud nõuete kohaselt. Kõik tabelid on korralikult pealkirjastatud ja nummerdatud (tabel 1 , jne) ja lahti seletatud. Töös ei olnud tsitaate, kuid olid refereeringud . Leidus ka parafraseeringut. Refereeringud on kokkuvõtvad. Kokkuvõte ja sissejuhatus on omavahel seotud. Terminid on selgitatud lahti. On tutvunud kirjandusega, lugedes paljude tunnustatud Eesti teadlaste poolt avaldatud materjale aktiivse liikumise mõjust tervisele. Kasutatud kirjandust on 19 ühikut ja on vormistatud õigesti. Töö vormistamisel ei esinenud grammatilisi vigu kui ka väiksemaid tähevigu. Umbisikulise tegumoega ei ole ülepingutatud. Teadustöö on hästi koostatud ja vormistatud
PROTSESSIDE ANALÜÜS 1. Kas esineb intertekstuaalsust kas ja kuidas kasutatakse tekstis teisi tekste või viidatakse teistele tekstidele? Mis eesmärki intertekstuaalsus täidab? Kas teiste tekstide taasesitamine on otsene või kaudne? Otsese taasesitamise korral on tsiteeritav tekst nt jutumärkides, viidatakse autorile (see on väga iseloomulik akadeemilistele tekstidele). Kaudse taasesitamise puhul võidakse kasutada varasemate tekstide stiili, sõnastust, parafraseeringut jms. Kaudse taasesitamise või viitamise, ühtlasi stiili ,,tsiteerimise" näiteks sobib joonisel 2 toodud reklaam. Joonis 2 Mida taasesitatakse: kas konteksti ja stiili aspekte või lihtsalt tähendusi? Kas taasesitatav diskursus on selgelt eristatud? Kas see on ,,tõlgitud" esitava diskursuse keelde? (Nt: Näiteks aastatel 18901917 ilmunud eesti aabitsas (Busch,
annaabi.ee 
