Tiit Lauk humanitaar
nii oli siinkirjutajal võimalus Duke Ellingtoni orkestri kontserdil näha vaba käsitlust kirju-
tatud arranžeeringust, kus maestro võimaldas solistil mängida rütmigrupi ja orkestri tausta-
chorus’te saatel nii pikalt, kui see soovis. Et soolot lõpetada, andis solist märku dirigendile,
kes siis juhatas sisse orkestri või järgmise soleerija. Sellist stiili saavad endale lubada muidugi
vaid väga suured meistrid.
Oma printsiibilt jagunevad džässimprovisatsioonid kahte suurde rühma: parafraaslik (orna-
mentaalne variatsioon teemale) ja lineaarne (uue meloodialiini loomine). Džässi algaastail oli
valitsevaks lihtsam parafraaslik improvisatsiooniprintsiip, mis džässi arenedes taandus järk-
järgult, andes koha tunduvalt komplitseeritumale ja esitajalt suuremat meisterlikkust nõudvale
lineaarsele improvisatsiooniprintsiibile. Praeguseks on parafraaslik improvisatsioon kasutusel
põhiliselt vabamates kompositsioonides, näiteks džässballaadides, kus meloodia kaunistamine
annaabi.ee 
