Keskaja muusika
19.saj Lõuna-
Prantsusmaal Provence'is sai alguse rüütlilaulikute kunst, mille temaatikaks olid armastus ja
kangelaslaulud. Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid, tuntuim neist Rolandi laul.
Rüütlilaulikuid nim. samuti piirkonnati erinevalt: Lõuna-Prantsusmaal trubaduurideks, Põhja-
Prantsusmaal truväärideks ja Saksamaal minnesingeriteks.
Mitmehäälsuse teke on seotus kirikukooridega. Mitmehäälsus jagunes: burdooniks(katkematu
bassihääl), parafooniks(häälte paralleelne liikumine) ja heterofooniaks (ühe meloodia erinevad
variandid ja nende kooskõla).
Esimeseks mitmehäälseks kirikulaulu tüübiks oli organum, mis jagunes kaheks:
paralleelorganum, kus hääled liguvad paralleelselt ja vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt.
Umbes 12.-13.saj. vahetusel tekkis organumi kõrvale ka motett, kus iga hääl laulis erinevat
vaimulikku luuleteksti ja millest kujunes keskaja muusika lemmikzanr. Eraldi liigiks oli
annaabi.ee 
