Keskajamuusika
21. Organum sajand, liigid (lk. 64-65)
Mitmehäälsusest saab rääkida alles siis, kui mitme hääle kooskõla on teadlik kunstiline võte ja kui muusika on üles
kirjutatud. Kirik oli mitmehäälsuse ja mitmejaolise taktimõõdu kauaaegne vastane. 9.saj.-st on teada käsikiri Musica
enchiriadis, mis käsitles esimest korda mitmehäälset laulmist, mida nim. organumiks ja mis kujutas endast saatehäälte
kaasalaulmist gregooriuse koraalile. Esimesed paralleelorganumid ei erinenud parafooniast. Gregoriuse koraalile lisati
kiriku poolt ,,lubatud" intervallides (kvart, kvint, oktaav) alumine hääl. 10. saj. alguseks alustati ja lõpetati iga stroof
unisoonis. Vabaorganum alates 11. saj.-st ei lisatud Gregoriuse koraalile uut häält enam alla, vaid peale ning kasutada
võis eelnevate intervallide kõrval ka tertsi ja seksti). Kaunistatud organum 12. sajandiks oli lisatud hääl muutunud
algsest Gregoriuse laulust märksa liikuvamaks