Mõtlemise põhireeglid, loogika
oponendi seisukohtades vasturääkivusi (sokraatiline meetod), ja ületada
maailmaprotsesside lahtiseletamisel teesi, antiteesi ja sünteesi
vasturääkivused mõtlemises (Hegeli dialektika). Seda on piisava
põhjalikkusega käsitletud filosoofias, gnoseoloogias ja dialektilises
loogikas, mistõttu puudub vajadus selle veelkordseks esituseks.
Paradoksaalne on üldtunnustatule vasturääkiv, näiliselt absurdne,
mõistusevastane väide või järeldus. (Paradoxon - kr.k. midagi tavatut või
arvamusvastast.) Paradoks tekib seal ja siis, kui mingi hulk näiliselt
vaieldamatuid eeldusi annab mõistusevastase või vasturääkiva järelduse.
Paradoksi lahendusest ilmneb, et a) eeldustes on varjatud viga, või b)
arutluskäik on ekslik, või c) loodusseadustele esmapilgul vasturääkivat
tõsiasja tuleb siiski aktsepteerida.
Illustreeriva näite paradoksaalsest vasturääkivusest "laename" Bertrand