Betti Alveri elu ja looming
Hoolimata kriitilistest hinnangutest oli selle teose vastuvõtt julgustav.
Pärast romaani avaldas Betti muinasjutu ,,Nukra mehe prillid" 1929. aasta 4.
numbris ,,Lastelehes". 1930 avaldab ta aga pikema jutustuse ,,Invaliidid".
1935. aastal avaldas Betti ka jutustuse ,,Viletsuse komöödia", mida oli ta ka varem
esitanud ajakiri ,,Loomingule". Sellel korral ilmusid ka peatükid ,,Suured vallutajad
ja teeröövlid" ja ,,Dinee saatana juures". Selle poeemi stiil on vaimukalt
paradokslev ja aforistlik, romantiliselt irooniline ja sõnasäästlik. Kriitikat jagus ka
sellele teosele. Eriti hävitava hinnangu andis sellele ,,Uus Eesti" kultuuriosakonna
juhataja Eduard Hubel.
Kavas olnud romaan jäigi kirjutamata. Viimase proosateose avaldas ta 1796. aastal
ning kandis pealkirja ,,Kõmpa".
Lisaks on ta ka proovinud kirjutada draamat.
9
2.2 POEEMID
Alveri luulekogud on ,,Korallid Emajões"(1986), ,,Tolm ja tuli"(1936),