Jõulude usuline taust
oma ebajumalateenistusliku tähenduse, sõnastati ümber kristlikeks tavadeks. Kommetele,
millest uued kristlased loobuda ei tahtnud, otsiti kristlik sisu.
Paganlikus traditsioonis oli jõulupuu igavese elu sümbol, mille juured ja oksad
arvati hoidvat koos universumit. Vanal ajal oli see püha puu jumalate ees, mida selleks ka
ehiti. Kristluse-eelsel ajal olid puud elu sümboliks ja jumaluste elukohaks. On arvatud, et
kristliku jõulupuu tava on välja arenenud paradiisipuust, sest jõulupuu kaunistamine
õunade, pähklite, kõiksuguste küpsetistega kuulub selle traditsiooniga kokku.
Küünaldega kaunistamise komme võib pärineda ida kultuurist.
Jõululaulude tava algust seostatakse 13. sajandi Itaalia ja Assisi Franciscusega,
kes lõi laule Jeesuslapsest. Tema kasutas ka esimest korda sünnistseeni Jeesuslapsest
sõimes. Anglosaksidel oli komme põletada puuhalgu (yule log) jõuluõhtul pidulikult
annaabi.ee 
