etappi: · nn. kvantitatiivse revolutsiooni aeg, mil inimgeograafia asendas oma varasema regiooniparadigma uue, esialgu killl veel ebaküpse ruumikorralduse paradigmaga ja jagunes seejuures kaheks peavooluks; · -nn. lahknemisperiood, mil peavoolud küll mõnevõrra täiustusid, kuid jäid elu arengust maha, aga langesid samuti t6sise filosoofilise kriitika alia ja nende k6rvale t6usis veeI kaks voolu, mis üldiselt kasutavad küll ka ruumikorralduse paradigrnat, kuid hoopis teises kontekstis. Nähtuste ja nende suhete ümberkujunemine, asukoha valik ja muutmine geograafilise ruumi kui suhtlemiskeskkonna m6ju all on nähtuste ruumiline korraldumine ja selliste protsesside tagajarg -nähtuste ruumiline korraldus.(bunge) Schaefer. - Paradigmavahetuse alguseks v6ib lugeda Fred Schaeferi raamatu "Erandlikkus geograajias" (Exceptionalism in geography) ilmumist 1953. aastal. Autor ründas selles
1. nn. kvantitatiivse revolutsiooni aeg, mil inimgeograafia asendas oma varasema regiooniparadigma uue, esialgu küll veel ebaküpse ruumikorralduse paradigmaga ja jagunes seejuures kaheks peavooluks; 2. nn. lahknemisperiood, mil peavoolud küll mõnevõrra täiustusid, kuid jäid elu arengust maha, ja langesid tõsise filosoofilise kriitika alla ja nende kõrvale tõusis veel kaks voolu, mis üldiselt kasutavad küll ka ruumikorralduse paradigrnat, kuid hoopis teises kontekstis. Paradigmavahetus oli muidugi geograafia enese asi, kuid selle kulgu m6jutasid kahtlemata ka sel perioodil toimunud muutused teaduses üldse. Nendest tuleb eriti rõhutada süsteemlahenemise metodoloogia valjakujunemist ja edasist arengut. Tollal ei olnud sõna "paradigma" veel levinud, paradigmavahetusest veel rääkida ei saanud, küll aga mõisteti, et geograafias peab toimuma tõsine pööre, isegi revolutsioon. Arvutite ja
annaabi.ee 
