maha, ja langesid tõsise filosoofilise kriitika alla ja nende kõrvale tõusis veel kaks voolu, mis üldiselt kasutavad küll ka ruumikorralduse paradigrnat, kuid hoopis teises kontekstis. Paradigmavahetus oli muidugi geograafia enese asi, kuid selle kulgu m6jutasid kahtlemata ka sel perioodil toimunud muutused teaduses üldse. Nendest tuleb eriti rõhutada süsteemlahenemise metodoloogia valjakujunemist ja edasist arengut. Tollal ei olnud sõna "paradigma" veel levinud, paradigmavahetusest veel rääkida ei saanud, küll aga mõisteti, et geograafias peab toimuma tõsine pööre, isegi revolutsioon. Arvutite ja matematiseerimise suurmoe mõjul arvati aga, et see tuleb matematiseerimise e kvantitatiivne revolutsioon. Eriti oluliselt muutus inimgeograafia, loodusgeograafiale oli paradigma vahetuse mõju märksa väiksem. Sellepärast läksid ka kaks geograafia haru sel perioodil lõplikult lahku. Inimgeograafia arenguperioodi peale 1973
suuda tegeleda probleemidega, mida enam ei saa vältida. Tuleb muuta viise, mida eksisteerivad asutused takistavad. Põhiline tees on, et paradigma valikut ei saa lahendada normaalteaduse najal. Paradigmad defineerivad ise oma standardid sobivuseks. Ainult viimane saab tegelda ebakõlaga. Looduse ja loogika puhas vaatlemine ainult piirab ega määra teooria ja argumentatioonide valikut 124. Ptk 10. Mis on Gestaldinihe? Mille poolest see sarnaneb ja milles erineb teaduses toimuvast paradigmavahetusest? Mis see on, mida teadlane ”näeb” ühes või teises paradigmas? Kas erinevus on aistingutes, neid esile kutsuvates stiimulites või milles? Ehk mis mõttes elavad teadlased pärast teadusrevolutsiooni teises maailmas? Mis on maailmapilt? Võtke aluseks mõni näide, mille teete hoolikalt endale selgeks. Paradigma vahetus: Võistlevad paradigmad on ühismõõduta. Vastas-paradigmale on maailm tehtud erinevatest asjadest (flogiston ja hapnik). Vastas-paradigmad tegelevad