Naiselikkuse stereotüübid
identiteedi seisukohalt.
Need täiesti teistsugused kogemused, mis on esijoones seotud puuduva naise sotsiaalse ja
kultuuriloolise pildiga, lubaksid ehk oletada teisi ettekujutusi ja väljendusvorme, ,,naiselikku
kirjutamisviisi" ja ,,naiselikku esteetikat" vastuabinõuna fallokraatlikule lineaarsele mõtlemisele.
Sedalaadi püüdlused rajaneksid siiski täpselt traditsioonilistel patriarhaalsetel, täpsemini
androtsentrilistel paradigmadel ning dihhotoomial ,,naiselik"/,,mehelik" ning viiksid lõpuks välja
naiseliku kirjutamise ja naiseliku esteetika instrumentaliseerimisele. Nad jõuaksid täpselt sellesse
punkti, millele naised tegelikult tahtsid vastu töötada -- soolis-spetsiifiliste normide ja
kodifikatsioonide püstitamisele. Niisiis ei ole võimalik patriarhaalset esteetikat ja kogu
kultuuritraditsiooni niisama lihtsalt üle parda heita, sest see tähendaks lõppude lõpuks
annaabi.ee 
