ARISTOTELES: Nikomachose eetika
Kui
keegi ongi enesele halba teinud siis on see suunatud pigem riigi vastu või jahib siis teisi
hüvesid nagu näiteks kuulsus. Samuti peab ebaõiglus olema vabatahtlik. Teadmatusest
või hetke seisust nagu nt: viha ei olda ebaõiglane, sest algatajaks ei olnud mitte viha
mõjul tegutseja vaid viha põhjustaja. Aga ebaõigluse all kannataja
Õiglane vajab enese kõrvale veel ka korralikkust, sest kumbki neist pole head kui nad
lähevad lahku. Korralikkuse olemus seisneb seaduse paradamises seal kus üldine läheb
lahku üksikust. Sellepärast pole ka kõik seadusteda määratud kuna kõike lihtsalt ei saa
määrata seaduseda. Ebamäärast tuleb mõõta ebamääraselt.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et aristoteles käsitles inimesi nende hinge järgi. Samas omistas
ta tähtsust ka seisusele. Julgen eeldada, et aristotelese kohaselt poleks vaimuannetega isik
talupoja perre sündinud. Tähtsal kohal oli poliitika, kuna see sisaldab palju teisi
annaabi.ee 
