Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
toonitada, mistõttu oli vaja valitseva kihi huve silmas pidades mõisnikule meelepärast mentaliteeti
levitada, et teda kuulataks ja tal oleks lihtsam makse koguda jms – esile kerkib võimupositsioon,
allutatus.
Valgustustekstid olid lihtsa stiiliga, kujundivaesed (erand: von Luce). Stiil on vanatestamentlik, st
esineb väljajätte, tekst on katkendlik ja hüplev. Kirikuõpetajad imiteerisid kirjandust, mida kõige
enam tundsid – religioosset kirjandust, imiteerisid piibli stiili = paradaktiline stiil. Autorid kirjutasid
järgnevatel teemadel: alkoholi liigtarvitamine, truudus mõisahärrale, töökus, majapidamise
õpetused, tervishoid jms. Halbu harjumusi, nt liigne joomine, püüti šoki kaudu lõpetada, kuigi seda
tehti liialdustega ja fantastiliselt. Stiililiselt oli von Holtz parem: klassikaline sissejuhatus, kus
räägitakse järgnevatest tegelastest, esitatakse looduskirjeldus, rütmiline – maailm rullub loogiliselt
lahti. Von Holtzi võib pidada I eestikeelseks proosateoseks
annaabi.ee 
