Giuseppe Verdi
oli ulatuslik ja määrav.
1888. a. oktoobris, poolteist aastat pärast "Othello" triumfi, jõudis kätte aeg juubelit
pidada. Oli möödunud kolmveerand sajandit ajast, mil lihtne Lombardia naine tillukese
poisslapse ilmale tõi ning austria sõdurite tooruse ja omavoli eest imiku kirikutorni varjule
kandis, päästes sellega maailma muusikakultuurile nii väärtusliku elu. Tööd armastas Giuseppe
Verdi alati, tema isikuga seotud kärarikkaid kogunemisi ja paraaditsevaid juubeleid aga mitte.
"Paljude maailmas asetleidvate tarbetute ja kasutute asjade hulgast on taoline juubel kõige
tarbetum... Peale selle on selles midagi teostamatut ja välismaist matkivat, midagi, mis sunnib
oletama seda, mida tegelikult pole, mida olla ei saa ning mida olema ei pea... Tehke ettepanek
pühitseda juubelit 50. päeva pärast minu surma. Kolmest päevast piisab, et unustada inimest ja
tema tööd."
annaabi.ee 
