E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
sõna.
«Siin on töö meid ootamas,» kõneles Tasuja edasi. «Siit ei ole rohkem kui mõni tund
ratsasõitu Padise kloostrisse. See klooster on küll veel noor, aga meie vendade vaeva läbi juba
väga tore ja rikas, ja kloostrivanemad pidavat oma talupoegi hullemini nülgima kui mõni
mõisnik. Me võiksime neile, enne kui nad kaugemalt abi saavad, kerge vaevaga kristlikku
alandust õpetada. Kas olete nõus?»
Mehed tõstsid rõõmukisa: «Lähme näitame pappidele tuld põrguteele! Aitame
kirikuhakkidel kloostri suitsus taevasse lennata, kuhu nad meid juhatavad.»
Lühikese ajaga oli terve salk edela poole kihutades metsa pimedusse kadunud. Mäekink jäi
tühjaks ja vaikseks, muudkui tuul sosises ja vingus üksiku männi okstes, nagu otsiks ta
peidupaika nende kõleduste eest, mille kaja ta maailma laiali kandis.
Sel hirmsal jüriööl leidis Eestimaal mitu tuhat inimest, taanlasi ja sakslasi, mehi ja naisi,
eestlaste kauakasvatatud viha läbi surma.
97